Koolinoorte konkurss “Koos suudame”

Siseministeerium koostöös Proovikivi algatusega kutsub kõiki koolinoori osalema konkursil “Koos suudame”. 

Konkursi eesmärk on innustada noori koostööle eakaaslastega, et end üheskoos proovile panna ja mõelda oma kogukonna (nt kool või kodukoha kogukond) või kasvõi kogu ühiskonna probleemidele ning sellele, kuidas üheskoos kogukonna liikmetega neid probleeme kodanikualgatuse korras lahendada. Lisaks innustame noori liikuma edasi ideestamise faasist – võistlustöödena ootame 2023. aasta kevadel ideede kirjelduste asemel juba konkreetseid projekte.

Mida peavad õpilased osalemiseks tegema? Õpilased võivad oma väljakutsed (ehk proovikivid) valida Proovikivi veebileheküljelt ning nende projektid võivad sündida nendele endale meelepärases vormis – vahetu idee on arendada noorte koostööoskusi ja algatusvõimet nt ettevõtluse, kunsti, kampaaniate korraldamise, teadustööde vms kaudu. Võistlustööde mõju peab olema suunatud noorte ja/või kohaliku kogukonna heaolu, tervise ja/või turvalisuse parandamisesse ning avaldama mõju Eesti 2035 või ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.

Osalema on oodatud vähemalt kolmeliikmelised meeskonnad 6.-12. klassist ning kutsekeskharidust omandavad noored. Julgustame tegema koostööd ka kohaliku kogukonnaga (koolipere, kodukoha kogukond jne) või mõne organisatsiooniga! Oodatud on konkursitööd nii eesti, vene, kui ka inglise keeles.

Mis on auhinnaks? Võitjad selguvad kevadel 2023. Lisaks põnevale meeskonnatöö kogemusele võib meeskond võita rahalise stipendiumi, et projekti elluviimist toetada. Nii 6.-9. kui ka 10.-12. klassi kategoorias:

• 500€ stipendium I koha pälvinud projektile
• 300€ stipendium II koha pälvinud projektile
• 200€ stipendium III koha pälvinud projektile
• 150€ stipendium parimate projektide juhendajatele

Võistlustööde esitamine algab 20. märtsist 2023 ja lõpeb 20. aprillil 2023. Võistlustööd esitatakse läbi Teeviida veebilehekülje https://www.teeviit.ee/koos-suudame/
Võistlustööd esitatakse video vormis koos kirjaliku lühikirjeldusega.

Kogu vajaliku info konkursi kohta saab siit: https://www.teeviit.ee/koos-suudame/

Konkurssi tutvustavate postrite failid leiab siit: https://drive.google.com/drive/u/1/folders/1ApSlW2pzrjvzCqv83Kl87zRUHY8c4ASD

Lisainfo ja küsimused:
Kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik ja „Koos suudame“ projektijuht Minna Harjo
minna.harjo@siseministeerium.ee
tel. 5332 6793

Iga uurimistöö aluseks on huvipakkuva teema leidmine. Eesti kõrgkoolide teadlased uurivad palju põnevat ning mitmed neist ootavad enda juurde uurimistööd koostama ka gümnasiste. 

2022. aasta alguses kaardistasime kõrgkoolide pakutavad võimalused ja koondasime nendest ülevaate lehele miks.ee/uurimistoo. Iga teema juures on välja toodud ka kontakt, mille kaudu potentsiaalse juhendajaga ühendust võtta ning lisatud on lühikirjeldus sellest, mida valdkonna uurimine endast täpsemalt kujutab. Hetkel on loetelus kokku 73 teemat koos 49 juhendajaga, eraldi on välja toodud juhendajate valmisolek juhendada uurimistööd vene ja inglise keeles. 

Õpilastel on valida mitmete põnevate uurimisvaldkondade vahel humanitaariast loodusteadusteni. Üheks teadlastele laialdaselt huvipakkuvaks küsimuseks on inimeste keelekasutus internetis. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis saab lähemalt uurida, missugune on netikeel Instagramis, Facebookis ja Twitteris või kuidas kõnelevad enda videotes erinevad suunamudijad. Lisaks saab uurida erinevaid keelepaare ehk seda, kuidas kasutavad mitmekeelsed inimesed erinevaid keeli korraga kirjalikus ja suulises suhtluses. Loodusteaduste austajad saavad uurida CO2 sisaldust avalikes kohtades, et hinnata viirustesse nakatumise riski . Õpilastel on seeläbi võimalik panustada analüüsi, millel on suur praktiline väärtus – eduka töö tulemusi saab kasutada erinevate meetmete rakendamisel, mille abil tulevikus pandeemia levikut pidurdada. 

Arvutisüsteemide ja IT-teemade valiku on välja pakkunud Tallinna Tehnikaülikool. Uurida on võimalik nii masinõpet ja selle kasutamist välitingimustes toimuva seire jaoks kui ka koolide küberturvalisust. Põnevust ja huvitavaid avastusi võib leida ka hüljeste veealuste häälitsuste uurimine – see annab võimalusi analüüsida erinevate häälitsuste tähendusi. Kosmosehuvilised saavad lähemalt katsetada selektiivseid kosmosesensoreid eksperimentaalses keemialaboris – tegeleda saab nii spektriskoopilise analüüsi kui ka saasteainete tuvastamisega. 

Sisekaitsevaldkonnast huvitatud noortel on võimalik teha enda uurimistööd Sisekaitseakadeemias. Uurida saab aktuaalsed teemasid nagu küberhügieen, hübriidohud Eesti julgeolekule, aga ka valeuudiste levimist ja deepfake´i rakendamist infosõjas. Lisaks on uurimisteemasid ja juhendajaid välja pakkunud Rahvusarhiiv ning Eesti Maaülikool. 

Kõrgkoolide ja teiste asutuste poolt pakutavad uurimisteemad annavad õpilastele võimaluse mõne huvitava uurimisküsimusega süvitsi tegeleda. Selle kaudu tekib hea ülevaade ka teadusgruppide tööst ja analüüsimeetoditest. Pakutud teemade ring on lai ning meelepärase leidmisel tasub kiiresti vastava juhendajaga ühendust võtta – arvestada tuleb asjaoluga, et kohad uurimisgruppides on piiratud. 

Uue aasta tulekuga täitus portaalis eElurikkus 5 miljonit kirjet, mis on sisestatud Eesti kohta. Portaali eesmärk on kuvada Eesti eluslooduse informatsiooni: kasutaja leiab vastuse küsimustele, milliseid taime-, looma- või seeneliike on Eestis avastatud.

eElurikkus on Eesti bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal, mis kuvab Eesti liikide leide, kuhu hulka kuuluvad ka teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA põhised ja inimeste tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info. eElurikkuse portaal kuvab 6. jaanuari seisuga 5 056 132 Eesti kohta käivat kirjet. Portaali tarkvaraarendaja Allan Zirki sõnul sai 5 miljonit kirjet täis 2021. aasta lõpus.

Bioloog, harrastusteaduse peaekspert ja Loodusfestivali Loodusvaatluste maratoni eestvedaja Veljo Runnel tõdes, et nendest 5 miljonist kirjest 3,8 miljonit on loodusvaatlused ja nendest omakorda 2,2 miljonit on linnuvaatlused. „Selle eest tuleb tänada Eesti väga aktiivset harrastusteadlaste kogukonda, kes usinalt loodust vaatlevad ja vaatlusi ka andmebaasi sisestavad,“ lisas Runnel. Näiteks eelmise aasta Loodusvaatluste maratoni käigus sisestati andmebaasi üle 7600 kirje. Keskmiselt sisestatakse andmebaasi ligi tuhat kirjet päevas, ent sisestamine toimub ebaregulaarselt. „Sellist tavapärast sisestust ei ole. Mõnel päeval sisestakase 500, teisel päeval jällegi 5000 kirjet. Oleneb, mis hooaeg on ja kellel parasjagu andmeid leidub, mida importida,“ seletas Zirk.

Elurikkuse informaatika vanemteadur Kessy Abarenkov täiendas, et harrastusteadlaste panusel on Eesti elurikkuse info talletamisel jätkuvalt suur ja oluline roll. Lisaks selgitas ta Tartu Ülikooli loodusmuuseumi teadlaste tööd: „Täna panustame sellesse, et ka viimaste aastate jooksul kogutud miljonid DNA-põhiste liikide andmekirjed eElurikkuse portaali kasutajatele kättesaadavaks ja analüüsitavaks muutuksid“.

eElurikkuse andmeressursi moodustavad avaandmetena kättesaadavad andmebaasid. Valdavalt on tegemist andmebaasidega, mida hallatakse PlutoF platvormil. Nende andmebaaside omanikeks on teadlased, harrastusuurijad, riiklikud ja teadusasutused. Allan Zirk selgitas: „eElurikkuse portaali pidamiseks on esmavajalik andmehalduse keskkond – Eestis on selleks PlutoF platvorm. Seal toimub tegelik andmete elu: sisestamine, muutmine, täiendamine, kureerimine, publitseerimine. eElurikkuse portaali kaudu andmete avalikustamine ja jagamine on tegelikult väike osa avaandmete tõelisest elutsükklist“.

eElurikkuse portaali algus ulatub aastasse 2001, mil tollase Zooloogia ja Botaanika Instituudi (Eesti Maaülikool) töötajad Urmas Kõljalg ja Aavo Kuslapuu panid aluse relatsioonilisele andmebaasile, mille eesmärgiks oli hallata teaduskogudes talletatud elusaid ja prepareeritud eksemplaride andmeid. Algselt oli peamiselt tegemist teadlaste rahvusvahelise kogukonna UNITE globaalse andmestikuga, millest Eestiga seotud andmestik moodustas väikese osa. Aastate jooksul arenes andmehaldusealane teadustöö, mille tulemusena kasutasid platvormi mitmed Eesti teaduskogud ja töörühmad. Tänaseks on eElurikkuse andmeportaal, kus huvilistele on kättesaadav Eestis esinevate liikide leiud. eElurikkuse portaali kaugem eesmärk on võimaldada mitmesuguseid eluslooduse analüüse, mille kaudu võib teada saada mõne piirkonna, looduskaitseala või kinnistu teadaolevate liikide nimestikku, leiukohti ning muutusi. Samuti seda, kuidas näeb üks või teine liik välja looduses, teaduskogus või mikroskoobi all.

Tutvu eElurikkuse portaaliga SIIN.

Lisateave:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Miks pannakse lemmikloomadele just selliseid nimesid? Kas käte pesemine hoiab bakterid eemal? Millised keeled on omavahel sarnased? Mis on rafineeritud suhkru tervislikumad alternatiivid?

Neile ja paljudele teistele küsimustele otsisid noored üle Eesti vastuseid eelmise aastal õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitatud uurimustes. Tänavu aprilli keskpaigani on kõigil võimalik nende töödega lähemalt tutvuda ja hea õnne korral ka auhindu võita. Tuleb vaid linnapildis või virtuaalsete kanalites silmad lahti hoida ja otsida uudishimulikkusele üles kutsuvaid plakateid.

Kuigi gümnasistidel lasub õppekava järgi nagunii kohustus teha uurimustööd, on mõned noored astunud sammu kaugemale ning oma teemasse palju põhjalikumalt süvenenud. Põhjuseks on siiras uudishimu teema vastu.

„Teema peab endale meeldima, ma ei usu, et saab särasilmil uurida teemat, mille keegi teine on peale surunud,“ selgitab praegu Tartu Ülikoolis ajalugu õppiv Hipp Saar, kes gümnaasiumis uuris lemmikloomanimede päritolu. Tema töö aluseks olnud andmed tulenesid Eesti Kirjandusmuuseumi uuringust, mis sisaldas ka küsimusi lemmikloomade kohta. Nii sattusidki neiu teadustöösse näiteks koer Nukkvõll ja jänes Lüliti. Selgus, et populaarseimad koeranimed olid muu hulgas Lotte ja Bella, kassinimedest aga Miisu. Saare vanemad on kohanimede uurijad, ehk seetõttu pakkus neiule juba põhikoolis huvi lehmanimede uurimine. „Lemmikloomanimede uurimine oli selle loomulik jätk,“ ütleb ta.

Tartu Ülikoolis meditsiini õppiv Keitlin Pirn sai kätepesuteemalist uurimustööd tehes enda jaoks kinnituse, et arstiteadus on tema jaoks õige. Tervishoiuteema pakkus huvi ning sõbrad ümberringi olid sama motiveeritud endi uurimustöid tegema, mis innustas veelgi pingutama.

„Tahtsin teha midagi, mis on piisavalt igapäevane, et ka teaduskaugel inimesel oleks huvitav seda tööd lugeda. Kätepesu on ühiskonnas norm, aga ma tahtsin teada, kas sellest ka tegelikult kasu on,“ rääkis Pirn, kellel õnnestus saada endale kaasjuhendaja TalTechist. Võtnud klassikaaslaste kätelt enne ja pärast kätepesu proove ning pannud need Petri tassil kasvama, uuris ta hiljem tekkinud bakterikolooniaid juba ülikooli laboris. Valitud bakterikolooniatest eraldatud DNA saadeti sekveneerimiseks Tartu Ülikooli laborisse. Uurimusest selgus, et käsi siiski tasub pesta – bakterite hulk väheneb selle tulemusel ligi 24% võrra.

Muusika- ja teatriakadeemias helirežiid õppiv Leonard-Ethan Vellend möönab, et tema uurimustöö kaheksa keele grammatika, foneetika ja sõnavara võrdluses võttis tunduvalt rohkem aega, kui ta arvas. „Olin sunnitud keeli päris põhjalikult uurima.“ Temagi rõhutab, et tuleb leida enda nišš, siis on motivatsiooni pingutada, et midagi suurt ära teha. Vellendi jaoks andis uurimustöö kiirenduse keeli õppida. Noormees kasutas uurimustöös keelte võrdluseks matemaatilist programmi, kus etteantud sõnavara alusel oli võimalik tekitada kaashäälikute klastreid. „Kaashäälikud on nagu luukered, need muutuvad kõige aeglasemalt ja nende kaudu saab uurida, kuidas ja kuhu keel on arenenud,“ selgitab Vellend.

Hetkel peab noormees kooli kõrvalt ka toidupoodi Bloom, kus paljude tootjatega tuleb suhelda nende emakeeles. „Itaallased on super õnnelikud, kui oskad nende keeles rääkida, sest nad inglise keelt eriti ei oska,“ toob Vellend näite.

Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat õppiv Roger Rikbergi rõhutab sarnaselt teistele noortele, et uurimustöö saab lihtsama vaevaga tehtud, kui see pakub isiklikku huvi – tema uuris rafineeritud suhkru mõju tervisele. „Mind huvitab, kuidas inimkeha toimib ja mis seda mõjutab.“ Rafineeritud suhkru kahjulik mõju on nüüdseks üldlevinud teadmine, kuid noormehe hinnangul teatakse vähem, milliste haigustega on suhkrurikaste toodete liigtarbimine seotud ning millised on tervislikud alternatiivid.

Rikbergi uurimus koosnes teoreetilisest osast, mis otsis eelpool nimetatud küsimustele vastuseid, ning praktilisest küsitlusest, mis keskendus koolikaaslaste teadlikkusele ja tarbijakäitumisele. Rafineeritud suhkru liigtarbimist seostatakse diabeedi, ülekaalulisuse, südameveresoonkonna haiguste, vähi, dementsuse, ainevahetussündroomi, epilepsia ja paljude muude haigustega. „Ei osanud aimata, et rafineeritud suhkru liigtarbimine võib põhjustada nii palju eri probleeme tervisega või neid süvendada,“ märgib Rikberg ja lisab, et tervislikumad on pea kõik alternatiivid, mis erinevalt rafineeritud suhkrust sisaldavad näiteks kaaliumi, C-vitamiini ja rauda. Noormehe koolikaaslased erinevatest alternatiividest paraku väga teadlikud ei olnud. See-eest tuli talle positiivse üllatusena, et karastusjooke tema eakaaslased ülemääraselt ei tarbi.

Põhjaliku uuringu tulemusena sai ka Rikberg ise suhkru mõjust oluliselt teadlikumaks ning on nüüd valge suhkru datlisiirupi vastu vahetanud. Materjali leidus uuringut tehes internetiavarustes ohtralt, kuid omast kogemusest rõhutab noormees, et eriti teemade puhul, mis leiavad ühiskonnas laia kõlapinda, tuleb olla äärmiselt allikakriitiline. „Päris esimest otsinguga välja tulnud lehekülge ei peaks võtma, tuleb uurida autorit ja allikat.“

Autor: Sigrid Rajalo

Juba 20. korda ootab Eesti Teadusagentuur õpilasi osalema õpilaste teadustööde riiklikul konkursil.  Tööde esitamise tähtaeg on 20. veebruar 2021.

Konkursi eesmärk on pakkuda heal tasemel uurimus- või loovtöö koostanud õpilastele väljundit ning motiveerida ja innustada noori teaduslikumale teemakäsitlusele ka kooli uurimistöödes. Konkursil osalemine annab hea võimaluse saada tagasisidet tehtud tööle ning kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega.

Konkursi lõppvoor toimub õpilaste teadusfestivalil 13.–14. aprillil 2021 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Festivalile kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema ja antakse kätte konkursi auhinnad.

Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul oodatakse juubeliaastal senisest veelgi tihedamat konkurssi, sest igal aastal on osalejate arv olnud aina kasvutrendis. „Õpilaste teadustööde konkursi üheks eesmärgiks on loomulikult julgustada noori tegelema teadusega juba enne ülikooli astumist. Aga mitte ainult. Oskus süsteemselt probleemidele läheneda, oma metoodikat kirjeldada ja uute teadmiste valguses kõigest sellest järeldusi teha on kindlasti suureks abiks ka edasises elus,“ sõnas Allik. „Rääkimata võimalusest pälvida mõni uhke preemia või eriauhind ja esitleda oma tööd suurel teadusfestivalil.“

Konkursile saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Võitjate vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 eurot. Rahalised auhinnad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele.

Lisaks riiklikele auhindadele antakse välja mitmed eripreemiad nii Eesti kui teiste riikide koostööpartneritelt.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta leiab teadusagentuuri veebilehelt. 

Konkursitööde esitamise keskkond veebilehel www.etag.ee/konkursid avaneb 20. novembril.

Kontakt ja lisainfo:
Leemet Samel
Konkursi koordinaator
Tel 731 7354
leemet.samel@etag.ee
 

Loomaaed on koht, kus suve jooksul vähemalt korra tahaks käia iga laps. Aga on lapsi, kes käivad Tallinna Loomaaias igal nädalal – huviringis nimelt. Tallinna Loomaaed paneb suurt rõhku loodusharidusele: loomaia looduskooli huviringides osales 2016. aastal 278 last, 2017. aastal veidi üle 300 lapse. Tallinna Loomaaed on Eesti Teadusagentuuri koordineeritava teadus- ja tehnoloogiapakti võrgustiku liige.
 

„Tänapäeval on loomaaiad asutused, kus tegeletakse teadus- ja haridustegevusega ning liigikaitsega, ühtlasi on see koht, kus on hea pere ja sõpradega tulla põnevalt aega veetma,“ ütleb loodushariduse ja avalike suhete osakonna metoodik Helina Maanso.  „Teaduslik liigikaitse on osa tänapäevasest loomaaiandusest, lisaks saab loomaaedades uurida teemasid, mida vabas looduses on keeruline uurida, näiteks loomade käitumist tehistingimustes, sealhulgas teostada erinevad külastusuuringud. Eks me seda kõike püüame ka ringides ja õppeprogrammides lastele edasi anda.“

Nii et see mulje, et lähme loomaaeda ja veedame meeldivalt aega, on veidi petlik, huviringides käib ikka tõsine teadmiste omandamine?
“On mõlemat, nii õppimist kui meelelahutust, kui laps siia ringi tuleb. Õppimine käib läbi mängu, mäng on seotud praktiliste tegevustega, aktiivse vaatlemise  ja uurimisega. Eks teadushuviharidus ongi selline, et tähtsaid asju seletatakse läbi mängu. See on lastele sobiv ja neile meeldib nii. Kõige nooremad, kes huviringis käivad, on 1,5- kuni 3-aastased. Nende jaoks on ring „Väikelaste lemmikud“, kuhu nad tulevad koos lapsevanemaga. See on väga  populaarne ring. Kõige vanemad meie huviringides osalejad on 18-aastased.

Üldiselt ongi meil kõige populaarsemad erinevatele vanustele suunatud loomasõprade ringid. Samas, tulenevalt mugava õppelabori olemasolust, on väga menukad ka looduse laboratooriumi ringid. Ringis tehakse koos juhendajaga põnevaid katseid. Tundides tekib igal juhul õpilasel vau!-efekt. Loomaaia looduskoolis õpetatakse vaikselt ja märkamatult armastama ja mõistma loodust ning loomi. Laps, kes tahab siia ringi tulla, üldjuhul ikka ootab, et ta saaks loomadega kokku puutuda ja seda me ka võimaluste piires lubame.”  

Kas loodusringi juhendamine on teistmoodi kui robootikaringi juhendamine, nõuab see teistmoodi oskuseid, lähenemist?
“Kindlasti on vajalikud tugevad erialased teadmised. Hästi oluline on olla avatud ja loominguline. Et oleks tahtmist, motivatsiooni ja oskuseid põnevaid, kaasahaaravaid ülesandeid välja mõelda. Vähemolulised ei ole lastega suhtlemine ning pedagoogilised oskused, kuna  ringitunnis võib erinevaid olukordi ette tulla. Loodusringi juhendaja peab ise olema tõeline entusiast, kirg ja põnevus peegeldub sinu silmist ja jõuab lasteni.”

Veel ütleb Helina Maanso, et ringijuhendajate nappust tema loomaaias täheldanud ei ole, siia üldiselt tahetakse tulla. Aga head juhendajat tuleb hoida.

Teadushuviharidusega seotud tegevuste loetelu lisaks huviringide tegevusele saab lõpuks pikk: eelpool mainitud laboritundide pakkumine süvahuviga noortele – erinevas vanuseastmes õppijad saavad osaleda laboriringis, kus arendatakse praktiliste tööde oskusi, hinnatakse ja analüüsitakse katsetulemusi ning arendatakse üldisi tööharjumusi, sh oskust töötada nii individuaalselt kui ka meeskonnas. Või siis õppekäikude korraldamine loomaaia looduskoolis õppivatele noortele ja neile mitmepäevaste õppelaagrite korraldamine näiteks 2017. aasta juunis toimus 4-päevane õppelaager Särghaua õppekeskuses ja augustikuus 5-päevane õppelaager Pivarootsi õppe-ja puhkekeskuses. Traditsiooniks on saanud ka linnalaagrite korraldamine sügisestel, talvistel ja kevadistel koolivaheaegadel 1.-6. klassi õpilastele, kus õpitakse mänguliste tegevuste abil tundma loomi ja loodust.

Üldhariduskoolide õpetajate seas on populaarsed õppekava toetavates aktiivõppeprogrammides osalemine ja loodusõpetuse tundide läbi viimine loomaaias, kusjuures kooliõpetajatele on abiks õpilastele iseseisvaks täitmiseks mõeldud zookooli töölehed.

Või siis hoopis SmartZoo mobiilirakenduse loomine kolme loomaaia ja kahe ülikooli (Tallinna Loomaaed, Helsingi Loomaaed, Rootsi Skanseni Loomaaed, Tallinna Ülikool, Rootsi Södertörni Ülikool) koostöös. Rakendus sisaldab erinevat tüüpi mängulisi ülesandeid ning on avatud kõigile külastajatele. Juunis 2017 toimus pilootrakenduse testimine. 

Loomaaed on ka loovtööde ja uurimistööde koostamisel heaks õppekohaks
Mõnikord võib loomaaias jalutamas või mõne puuri ees lausa tunde seismas näha õpilasi, kes loomaaia asukate elu hoopis teistmoodi jälgivad kui tavakülastajad ning vihikusse (tänapäeval pigem tahvelarvutisse) märkmeid teevad. Selle kohta ütleb Helina Maanso, et Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus korraldas juba kolmandat aastat 7.-9. klassi õpilastele suunatud loovtöö kirjutamise kursused. Kursuste eesmärk oli suurendada õpilaste huvi loodusteaduste vastu ning tõsta teadlikkust uurimistöö võimalustest loomaaias. Kursusel osalejad käisid oktoobrist märtsini viiel praktilisel seminaril ning said igakülgset tuge ja juhendamist Tallinna Loomaaias töötavatelt metoodikutelt. Kursus lõppes õpilaste jaoks lõpukonverentsil tööde esitlemisega. Tänavu osalesid kursusel esmakordselt ka vene koolide õpilased.

Kokku osales kursusel 13 õpilast kuuest erinevast Tallinna ja Harjumaa koolist. Valmisid väga erinevad praktilised loovtööd. Näiteks uuriti elukeskkonna rikastamise põhimõtteid ja selle tähtsust ning kavandati lumeleopardidele mänguasjade valmistamist. Uuriti võimalusi, kuidas haridusliku interaktiivse mängu abil muuta kääbusjõehobude ekspositsioon külastajale huvitavamaks. Praktiliste töödena sisustati õpilasuurimistöö raames eluslooduse klassis aga terraarium ning uuendati amuuri roninastiku ja maisimao ekspositsioone. Kirjutati ka kaks loomade vaatlusel põhinevat loovtööd. Esimene neist võrdles erinevates loomaaia osades elavate alpakade eluviisi ja päevarežiimi ning teine keskendus troopikamajas elavate araraunade päevarutiini uurimisele. Valmis põhjalik uurimistöö loomaias elavate suurte kaslaste haiguste kohta ning praktiline töö haraka värvitaju kohta.

Kuidas õpilased teie LoLoLo-kursused (loodusteaduslik loovtöö loomaaias) üles leiavad?
“Paneme kuulutuse välja, on kujunenud ka koolid, kes siia lapsi saadavad. Juhendaja on loomaaia poolt. Kui õpilasel on soov esitada siintehtu kooli loovtööna (uurimistööna), on lisaks juhendaja ka õpilase koolist. Uurimisteemad sünnivad nii, et õpilane ütleb, mis teda enam huvitab ja selle põhjal pakub loomaaed välja konkreetsema teema”.

Kas on huviringides ka lapsi, kelle puhul ringijuht märkab kohe, et see on nüüd küll heas mõttes loodusehull, et temaga tuleb süvendatult tegeleda?
“On olnud ka selliseid lapsi, nad viiksid iga viimse kui putuka ka koju. Kui on selline huvi paista, siis ma suhtlen rohkem vanematega, et nad teaksid lapse huvi suunata. Sellisele õpilasele tuleb individuaalsemalt läheneda, tegevusi planeerida just  talle suunatult, et sügav huvi looduse vastu temas säiliks ja areneks. 

Kui teadus- ja tehnoloogiapakti vaatevinklist vaadata, siis meie valdkonda kuulub just teaduse populariseerimine; süvahuvi tekitamine, hoidmine, arendamine. Oma töös juhime noorte tähelepanu ka sellele, mida kõike võid sa looduses (ja loomaaias) uurida; mis tööülesanded võivad loomaaias olla – paljud ei tule alguses selle pealegi.”